Tänases saates saab saatejuht Marko Matvere käe valgeks raiespordis. Saame teada, mida tehakse haiglas tekkivate nakkusohtlike jäätmetega ja lõpetuseks uurime Eesti kõige tuntumalt sünoptikult, kui täpsed on ilmaprognoosid.

Seekord uurime, mida tohib paberi- ja kartongikonteineritesse panna ning milliseid tooteid saab neist teha. Samuti selgitame välja Marko Matvere ökoloogilise jalajälje suuruse ning küsime, miks satuvad loomad Alaveski Loomaparki.

Eriti mitmekülgses saates uurime lähedalt nii looduslikke kui tööstusmaastikke. Saame koos rõõmustada Laeva jõel toimunud arengute üle ja vaadata, millisesse möirgavasse tehasesse jõuab pakendikonteinerisse pistetud klaas. Looduse ja tehismaterjali paneme vastamisi ka jalgpalliväljakul, kus kord kipub võitma üks ja siis jälle teine - nagu mängus ikka.

Vastuse saavad iidsed küsimused - kust tuleb plastpakend ja kuhu see pärast kasutamist pista. Üks on kindel, pakendit metsa viia ei tohi, sest loodus jääb selle ümbertöötlemisega hätta. Miskipärast on olemas siiski liik inimesi, nimetagem neid homo lohacus joboticuseks, kes oma prügi metsa viib ja selle koristamise teiste hooleks jätab. Nende prügiseid jälgi me seekord ka ajame. Kui prügi on koristatud, on aeg metsatukka uued elanikud kutsuda - saatejuht Marko Matvere hoolitseb selle eest, et lindudel oleks, kuhu kolida, ja laseb linnumaja ehitamisel loomingulisuse valla.

Täna oleme taas üle Eesti käimas, nii et pange nüüd hästi tähele, äkki on naabrimees ka telekas. Kaugel Lõunas käime külas Valgamaa Metsaühistul. Viljandimaal saame tõestust, et lehmad on veelgi kasulikumad loomad kui te seni arvata võisite. Samuti teeme aga väikese tiiru taastatud Laeva jõel, kus tegeletakse ühe päris põneva kalaliigi taasasustamisega.

Läheme koos aasta parima metsamajandaja Ardi Allikmetsaga mitmes mõttes väärtuslikku metsapaika, mis on tuntud esivanemate matmiskohana. Esivanemate radadel ajame jälgi ka Eesti tõugu hobuse DNAs - selles peituvad saladused aastatuhandete tagant, mis pakuvad tänastele teadlastele lausa globaalset huvi. Jõudes oma eripärasel avastusretkel aga kümnete meetrite sügavusele maapõue, saame näha, millise jälje jätab loodusele põlevkivi kaevandamine.

Külastame maailma suurima põlevkiviõli tootja tehast, kus on kasutusel täiesti unikaalne tootmisprotsess. Üllatuslikul kombel ei pea me selleks sõitma kaugemale kui meie oma Viru Keemia Grupi tehasesse Ida-Virumaal. Tallinna Vanasadama kaidele on aga kaldaelektri näol tekkimas 11 000 V pingega pistikud, mis asuvad parandama linnainimeste õhukvaliteeti. Eesti metsloomad aga söövad igapäevaselt sisse jahimeeste laskemoonast tekkinud pliiühendeid ning satuvad mürgistuste tõttu tihti nii endale kui inimesele ohtlikesse olukordadesse.

Täna saame käe valgeks päikesepaneelide kokku panemisel, kui satume külla Viljandimaa ettevõttele, mis teeb käsitööna päikesest energiat ammutavaid kivikatuseid. Reporter Heidi Hanso tõmbab kummikud põlvini, haarab mõla kätte ja läheb Soomaale looduskümblusega tegelema. Omamoodi reisil käime ka Meremuuseumis, kus kohtuvad veepealse elu eilne ja tänane päev.

Seekordses saates läheme väga väikeste osakeste maailma, et näha, kuidas on põlevkivi seotud juuste värvimisega ja mis peitub uhke mõiste “peenkeemia” taga. Keskkonnasäästu jälgedesse jõuame siis, kui jutuks tuleb laevade ümber ehitamine keskkonnasõbralikumate kütteviiside peale. Seda, kuidas taastuvatest allikatest energiat üldse kätte saada, on aga hea mõista siis, kui näeme, kuidas töötab tuulegeneraator.

Keskkonnateemaline saade eesotsas saatejuht Marko Matverega. Pöörased katsed, osaluseksperimendid, jahmatavad avastused. "Jälg" jätkab maailmas kõige üllatavamatel radadel sammumist. Esimeses saates uudistab saatejuht Marko Matvere ringi Lätis Pāvilosta sadamas. Samas hüppab Heidi Hanso Eesti rannikuvees suitsukonidest SUP-lauale. Kui tekib aga küsimus, mida teha suure hunniku haavapuiduga, siis sellele leiame samuti vastuse siitsamast kodumaalt, Kundast.