Saade toob kokku metsa, mere ja linnaruumi. Marko Matvere avastab seekord mere saladusi laiemas pildis kui kunagi varem. Heidi Hanso käib aga linnas, kiigub hoogsalt Eesti ja Läti vahel ning uurib metsa päris mitme eri mätta otsast.

Väärtuslikku leidub meie ümber rohkem kui pilk kohe hoomata jõuab, seepärast õnnestubki “Jäljel” vaatajaid ikka üllatada. Marko Matvere võtab meid kaasa paika, kus jäätmed saavad uue väärtuse. Heidi Hanso käib aga ära Hiiumaal, kus hinnatakse kõrgelt kohaliku tooraine kasutamist.

Tänases saates võtame kaasaegse keskkonnasõbra kaasa Prangli saare lähistele meriheina aasadele, et uurida inimesele halvasti mõjuvate bakterite vohamist. Soomes õnnistatakse aga sisse seni kõige keskkonnasõbralikum laev, mis peagi Tallinna vahet seilama hakkab. Alutaguse metsade vahel aga toimetab aasta parim metsamajandaja, kelle mõtetest mõndagi kõrva taha panna.

Mida rohkem inimesi, kes meid ümbritsevale keskkonnale mõtlevad, seda parem on lootus tulevikule. Marko Matvere kohtub Eesti esimese keskkonnaministri Tõnis Kaasikuga, kelle jaoks keskkonnateemad on senini südamelähedased. Heidi Hanso uurib aga järele, kuidas toetatakse metsa kasvatamist ning kuidas korraldatakse vajalikus kohas selle raiet.

Oma keskkonnajälje vähendamine võib ühele inimesele tunduda keeruline ülesanne. Kui aga paljude soovid ühes kohas kohtuvad, on mõju kohe palju selgemalt näha. Marko Matvere vaatab, kuidas pandinõud võiks maailma muuta. Heidi Hanso lööb aga ise käed külge, kui teemaks on suuremahuline kaubatransport.

Loodusega kompromissidele jõudmine võib olla keeruline ülesanne. Marko Matvere uurib selle võimalusi linnakeskkonnas, kus kergliikluse eelistamine ja keskkonnasäästlikumad kütuseliigid võiks olla lahenduseks. Metsa ja raudtee kokkupuutepunktis vaatab Heidi Hanso aga üle, kuidas on uuritud metsiste elu ja võimalusi koos eksisteerimiseks.

Tänases saates võtab Marko Matvere keskkonnasõbrad kaasa Ruhnu saarele, kuhu on püsti pandud ainulaadne ja kompleksne taastuvenergia lahendus. Kui veel mõned aastad tagasi toodeti kogu Ruhnule vajalik elektrienergia diislist, siis nüüd tuleb suurem osa saare elektrist taastuvenergiast. Milline on ruhnlaste jalajälg ja kuidas käib elu väikesaarel, sellest täna räägimegi.