Erisaade Eesti võimsaimast maismaatuulepargist! Keskkonnasaate seekordne osa võtab televaataja kaasa pöörasele teekonnale, kus jälgime hiigelsuurte tuulegeneraatorite detailide transporti Paldiski Lõunasadamast Saarde valda, kuhu on kerkimas Eesti seni võimsaim maismaatuulepark. Uurime, milleks meile maismaatuulepargid ja kui keeruline neid rajada on.

Seekord läheme suvisele Hiiumaale, kus fookuses on kohalikud väiketootjad, kes lühikese suve ja soodsa masstootmise kiuste visalt ja rõõmuga oma asja ajavad. Hiidlased teavad, et tõepoolest on võimalik end maal elu nautides ära elatada, kui seljad kokku lüüa ning osa saada ka Euroopa Liidu vahenditest.

“Jälg” võtab keskkonnahuvilised sedakorda kaasa Liivi lahe avameretuulepargi alade mereuuringutele, mille käigus tuleb kinni püüda võimsaid hallhülgeid, sukelduda vanade vrakkide juurde ja uurida, millised põnevad organismid on kasvama asunud tuuliku vundamendi imitatsioonile ning kuidas ehitada tuulepark sedasi, et see oleks ohutu ka laevaliiklusele.

Sel nädalal tuulab „Jälg“ eestlaste prügikastides ja otsib vastuseid küsimustele, miks prügisorteerimine meile endiselt keeruline on. Kas rohkem on abi distsiplineerimisest või motiveerimisest? Kuidas sina suhtud, kui postkasti potsatab kiri, mis loetleb üles uue rakenduse abil tuvastatud sorteerimisvead?

Kliimamuutused on kohal ja nende mõju üha tuntavam. Nüüd tuleb välja selgitada, mida saab ette võtta, et muutuvate ilmastikuoludega kohaneda ning mõjusid leevendada. “Jälg” uurib sedakorda, kuidas tegeletakse kliimamuutustega Tallinnas ning millised võimalused on nii linnal kui kodanikel endil neis teemades midagi ette võtta.

Kes oleks võinud arvata, et lahendused fossiilsete ressursside kasutamisele kasvavad siinsamas meie ümber ja on taastuvad? Eesti Maaülikooli teadlased on panustamas teadusharusse, mis aitab ehk päästa maailma: sukeldume raketikiirusel areneva puidukeemia maailmasse ning uurime, mis roll on seal täita Eestimaa teadlastel.

Autokütuste maailm on muutumises ning keskkonnaaspektid on ka siin üha tähtsamad. Mis on siis õigem, kas soetada uus keskkonnasõbralikuma ajamiga auto või leida hoopis alternatiivne kütus, mis säästab keskkonda ning laseb juba toodetud sõidukil kauem edasi tuksuda? “Jälg” uurib, mis asi on HVO-kütus ning kuidas selle abil maailma parandada.

Sel nädalal saavad saatejuhid Marko Matvere ja Heidi Hanso unikaalse võimaluse osa võtta päästja ja kannatajana Eesti seni võimsaimast suurõppusest CREVEX. Tõeliselt kaasahaarav erisaade annab ülevaate Eesti päästevõimekusest ja institutsioonide operatiivsest koostööst mastaapse keskkonnakriisi korral ning ka meetmetest, mida võetakse päriselus ette selleks, et meie sadamad oleksid turvalised nii sealsele personalile kui laiemalt Eesti elanikkonnale.

Keset Eestimaa metsi saavad järjest valmis Rail Baltica jaoks loodud ökoduktid, mis mõeldud loomadele, mitte aga inimestele, kes oma uudishimu rahuldades pelutavad metsaasukaid ning võivad seeläbi tuulde lasta miljoneid eurosid. “Jälg” uurib, kuidas ökodukti lähistel käituda. Lisaks jagame palju praktilisi soovitusi, kuidas kasutada õigesti andmesidet siis, kui õues on möllamas tugevad tormituuled ning suured piirkonnad seetõttu elektrita.

Kas teadsid, et Tartusse rajatakse droonide lennukoridor? Seekordne saade ongi tõeline droonide mäng: uudistame, kuidas ja miks rajatakse ühte linnaruumi droonimaailm. Lisaks testime, kuidas mehitamata õhusõiduk Emajõe-Suursoosse eksinud jõhvikalise Marko üles leiab. Tutvume Eestis ehitatud vesinikudrooniga ning uudistame, kuidas Lennuakadeemias mehitamata õhusõidukeid ehitatakse.