Reporter+
E265
Eranditult ajaloolisest videomaterjalist koosnev kaheosaline prantsuse dokumentaalsari toob vaatajateni Adolf Hitleri võimuletõusu, valitsusaja ning languse. Esimeses osas keskendutakse sündmustele, mis tegid Hitleri võimuletõusu üldse võimalikuks ning tema poliitikukarjääri esimestele segastele aastatele.
1938. aastal oli tervel Euroopal põhjust rõõmu tunda, sest Müncheni konverentsil leppisid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia kokku, et rahu tagamiseks lubatakse Hitleri Saksamaal võtta endale Tšehhi küljest Sudeedimaa. Mis toimus sellel konverentsil aga tegelikult ja kas terve Euroopa lasi end tõesti Hitleril nii kerge vaevaga lollitada? Millised tingimused esitas Hitler seal Euroopale?
II maailmasõjas oli liitlastel salaplaan tappa lisaks Adolf Hitlerile ka tema lähimad ohvitserid, teiste seas Erwin Rommel, Hitleri lemmikkindral. Tõelised "vääritud tõprad" liikusid ringi natside tagalas ja üritasid näiteks ka röövida Hermann Göringit. Mõningad vandenõud ka õnnestusid, kuid suur osa lõppes katastroofiga. Ja kuivõrd eetiliseks võib nende tegevust lugeda?
Alustab uus briti dokumentaalsari, mis üritab vastata tunnustatud ajaloolaste abiga küsimusele, kuidas sai ühest üksildasest Saksa teismelisest 20. sajandi üks kurikuulsamaid mehi. Mis viis Adolf Hitleri võimulsaamiseni ja kas seda oleks saanud ära hoida? Esimeses osas keskendutakse Hitleri esimesele 30 eluaastale, mil toimus arvukalt märgilise tähendusega sündmusi, mis kujundasid tulevasest füürerist just sellise mehe, millisena ta ajalukku läks.
Normandia dessant 1944. aasta 6. juunil aitas määrata II maailmasõja tulemuse ja liitlastel Saksamaa üle võidu saavutada. Operatsiooniks tegid ettepaneku Churchill ja Roosevelt juba 1941. aasta suvel ja selle võimalusest oli vägagi teadlik ka Hitler, kes kasutas oma strateegiat ja taktikat dessandi ärahoidmiseks. Lisaks sellele, et dessant rikkus kogu eelnevat sõjalist strateegiat, oli sellel ka väga konkreetne geopoliitiline ja majanduslik tagajärg. Lisaks kõigele on meil dessandist vapustavaid filmikaadreid tänu vapratele kaamerameestele, kes käisid filmimas oma eluga riskides.
7. detsembri varahommikul ründas Jaapani merevägi Hawaii saartel asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Üllatusrünnaku 75. aastapäeva puhul valminud dokumentaalfilm viib meid sündmuste keskele, tuues meieni kriitilised hetked rünnakupäevast.
Kui kellelgi on põhjust oma vanemaid häbeneda siis neil, kelle isad ja emad kuulusid natsiladvikusse.
National Geographicu film ’Kolmanda Reichi kummitused’ räägib loo inimestest, kes oma vanemate minevikusaladusi iga hinna eest vältida püüavad…
Aatompommide Fat Man ja Little Boy viskamine heitmine Jaapanile markeerisid päeva, mil maailm astus tuumaajastusse.
Võidurelvastumine suure ja võimsama pommi järele tõi Nevada kõrbesse kokku huvilisi üle Ameerika. Inspireeris uusi soengustiile, sünnitas uusi superkangelasi ja lõi terve subkultuuri.
Kui Saksamaa 1940. aastal Prantsusmaale sisse marssis, sattusid juudid hädaohtu. Kuid siinsetest juutidest elas suurem osa holokausti üle. See liigutav lugu jutustab nende päästmise asjaoludest ning vaikivast vastupanust, mis tegi selle võimalikuks.
20. sajandi esimesel poolel põhjustasid kaks diktaatorit, natsionaalsotsialist Hitler ja fašist Mussolini, inimkonna ajaloo suurima kaose. Kaks täiesti erineva kultuuriga rahvast olid selle saavutamiseks liitu astunud, kuid sõja puhkedes tulid nende erinevused esile ja kadus ka igasugune illusioon ühtsusest. Itaalia ja Saksamaa libaliit on ajalooliselt huvitav ja Teise maailmasõja vaatlemine nende seisukohast aitab avada konflikti vähemtuntud asjaolud. On veider, et kahest despoodist palju nõrgem Mussolini suutis anda fašismi ideoloogilise nimetuse ka põhjalikult natsiideoloogiat pununud Hitlerile.
20. juuli 1944 - kuus nädalat pärast edukat Normandia dessanti peab Adolf Hitler sõda kahel rindel. Pariis on langemas liitlasvägede ja Poola Nõukogude Liidu kätte ja sõda on kindlasti kaotatud, kuid Hitler keeldub seda tunnistamast. Sestap võtavad Saksa ohvitserid ette plaani Hitler õhku lasta. Ooberst Claus von Stauffenbergi juhtimisel õnnestubki pomm otse Hitleri kõrvale toimetada - kuid mis läks valesti, et plaan siiski ebaõnnestus?
II maailmasõja lõppedes vabastasid liitlased Lääne-Euroopas lausa miljoneid Venemaalt pärit sõjavange, keda natsid olid mitmel pool sunnitöölastena kasutanud. Brittide ja ameeriklaste üllatuseks oli nende palve kodumaale mitte naasta, sest nad kartsid vangilangemise eest repressioone. Kuid Nõukogude Liidu kindel nõudmine Jalta konverentsil oli kõigi vangide tagastamine. Briti diplomaadid otsustasid Staliniga heade suhete säilitamiseks Nõukogude vangid tagasi saata, see aga tähendas surmaotsust 2,5 miljonile inimesele, kes saadeti joonelt Gulagi. Britid otsustasid info nende tagasisaatmisest aga salastada.