Vastuse saavad iidsed küsimused - kust tuleb plastpakend ja kuhu see pärast kasutamist pista. Üks on kindel, pakendit metsa viia ei tohi, sest loodus jääb selle ümbertöötlemisega hätta. Miskipärast on olemas siiski liik inimesi, nimetagem neid homo lohacus joboticuseks, kes oma prügi metsa viib ja selle koristamise teiste hooleks jätab. Nende prügiseid jälgi me seekord ka ajame. Kui prügi on koristatud, on aeg metsatukka uued elanikud kutsuda - saatejuht Marko Matvere hoolitseb selle eest, et lindudel oleks, kuhu kolida, ja laseb linnumaja ehitamisel loomingulisuse valla.

Täna oleme taas üle Eesti käimas, nii et pange nüüd hästi tähele, äkki on naabrimees ka telekas. Kaugel Lõunas käime külas Valgamaa Metsaühistul. Viljandimaal saame tõestust, et lehmad on veelgi kasulikumad loomad kui te seni arvata võisite. Samuti teeme aga väikese tiiru taastatud Laeva jõel, kus tegeletakse ühe päris põneva kalaliigi taasasustamisega.

Seekordses Jälje saates käime ära Paldiskis, et uurida, milliste keskkonnateemadega tuleb rinda pista suure sadamakai ehitamisel. Päikese toel tehtavad mobiilikõned on aga uus tulevik, sest taastuvenergia eesmärgid on jõudnud ka rahvusvahelisse sideettevõttesse.

Läheme koos aasta parima metsamajandaja Ardi Allikmetsaga mitmes mõttes väärtuslikku metsapaika, mis on tuntud esivanemate matmiskohana. Esivanemate radadel ajame jälgi ka Eesti tõugu hobuse DNAs - selles peituvad saladused aastatuhandete tagant, mis pakuvad tänastele teadlastele lausa globaalset huvi. Jõudes oma eripärasel avastusretkel aga kümnete meetrite sügavusele maapõue, saame näha, millise jälje jätab loodusele põlevkivi kaevandamine.

Külastame maailma suurima põlevkiviõli tootja tehast, kus on kasutusel täiesti unikaalne tootmisprotsess. Üllatuslikul kombel ei pea me selleks sõitma kaugemale kui meie oma Viru Keemia Grupi tehasesse Ida-Virumaal. Tallinna Vanasadama kaidele on aga kaldaelektri näol tekkimas 11 000 V pingega pistikud, mis asuvad parandama linnainimeste õhukvaliteeti. Eesti metsloomad aga söövad igapäevaselt sisse jahimeeste laskemoonast tekkinud pliiühendeid ning satuvad mürgistuste tõttu tihti nii endale kui inimesele ohtlikesse olukordadesse.

Täna saame käe valgeks päikesepaneelide kokku panemisel, kui satume külla Viljandimaa ettevõttele, mis teeb käsitööna päikesest energiat ammutavaid kivikatuseid. Reporter Heidi Hanso tõmbab kummikud põlvini, haarab mõla kätte ja läheb Soomaale looduskümblusega tegelema. Omamoodi reisil käime ka Meremuuseumis, kus kohtuvad veepealse elu eilne ja tänane päev.

Seekordses saates läheme väga väikeste osakeste maailma, et näha, kuidas on põlevkivi seotud juuste värvimisega ja mis peitub uhke mõiste “peenkeemia” taga. Keskkonnasäästu jälgedesse jõuame siis, kui jutuks tuleb laevade ümber ehitamine keskkonnasõbralikumate kütteviiside peale. Seda, kuidas taastuvatest allikatest energiat üldse kätte saada, on aga hea mõista siis, kui näeme, kuidas töötab tuulegeneraator.

Keskkonnateemaline saade eesotsas saatejuht Marko Matverega. Pöörased katsed, osaluseksperimendid, jahmatavad avastused. "Jälg" jätkab maailmas kõige üllatavamatel radadel sammumist. Esimeses saates uudistab saatejuht Marko Matvere ringi Lätis Pāvilosta sadamas. Samas hüppab Heidi Hanso Eesti rannikuvees suitsukonidest SUP-lauale. Kui tekib aga küsimus, mida teha suure hunniku haavapuiduga, siis sellele leiame samuti vastuse siitsamast kodumaalt, Kundast.

Retk lõunanaabrite sadamates jätkub Ventspilsis, mis on küll juba sajandeid sadamalinnana tuntud, kuid endiselt võimsalt uuenev. Samas jõuab Heidi Hanso Eesti klaasipealinna Järvakandisse ja saab tõeliselt tunda, kui kuum teema on klaaspakendite tootmine. Metsa näeme aga hoopis põneva nurga alt, nii lähedalt kui veel lähemalt.

Vaatame, kuidas inimesed kõike ümbritsevat enda kasuks rakendada armastavad. Marko läheb Lätis mere äärde ja satub paika, mis on inimeste elukeskkonnana uut hingamist saamas. Vee teistlaadi elu õnnestub uurida aga hoopis reoveepuhastusjaamas. Heidi jõuab metsa, kus tuleb ringi vaadata peremehe pilguga.

“Jälg” astub sedakorda uurima tekstiilijäätmete käitlemise uskumatult mitmekihilist maailma ning vaatab sisse võimalikesse lahendustesse, kuidas riietest tekkivat keskkonnajalajälge vähendada nii tööriiete kui tavakliendi sektoris. Lätis, Prodemi töörõivaste tehases sünnivad läbimõeldud moodultöörõivad, mida Lindströmi rendiriiete ettevõte annab kasutada kümnetele tuhandetele Eestimaa töötajatele, poepersonalist arstideni välja. Lisaks uurime, mis hakkab juhtuma järgmisel aastal, kui EL-s jõustub seadusemuudatus, mis käsib tekstiilijäätmed olmeprügist välja sorteerida.

Keskkonna peale mõtlemist ei tasu hetkekski tagaplaanile jätta, isegi siis, kui tööpäevad loodusesse ei vii. Heidi uurib lähemalt kontorit, mis paistab eriliselt silma oma keskkonnasõbralikkusega. Rohegaasi seevastu küll kellegi silm ei erista, kuid Marko proovib siiski näha, kuidas selle tootmine ja tarbimine meid ümbritsevat säästa aitab. "Jälg" jõuab sadamate tuuril viimaks ka Eesti vetesse ja rõõmus kapten võõrustab külalisi purjekal, mis on ära käinud mere põhjas.

Ilmselt Eesti kõige külalislahkem väikesadam Kõigustes näitab, kuidas ühes jõudsalt arenevas jahisadamas elu käia võiks. Heidi vaatab lähemalt, mida üks kodune prügikast sisaldab ja kuidas seda tegelikult täitma peaks. Marko saab täpsemalt teada, millised on suhted linnaelu ja keskkonna vahel — kas Tallinnast võiks saada ka Euroopa roheline pealinn 2022. aastal?

Ajame jälgi seal, kus kohtuvad vanad küsimused ja uued lahendused. Heidi käib uurimas, kui palju sooja annab igapäevane andmete liigutamine. Marko on aga taas mere ääres ja paneb käed külge ühe Eesti väikesadama ehitusele. Märksa suuremas sadamas saab aga aimu sellest, kuidas töötab mereprügipüüdur.

Oleks ju tore, kui kõik elupaigad meie väikesel sinisel planeedil oleks selle elanikele ühtviisi mõnusad, kuid nii ei kipu see sugugi olema. Heidi uurib lähemalt metsa, mille elukeskkond juba on eriti väärtuslik. Kuid ka merevett, mille elurikkust hävitavad suitsukonid. Mereveest toob Marko lähemaks uurimiseks kaasa ka mõned vetikad.

Eestis on jälgi ajada põnev - keskel mets ja kahel pool on meri. Sadamainnovatsiooni uute lahendustega tutvub Marko seekord Tallinnas. Metsast käib läbi Heidi ja uurib, kuidas olla metsa majandamises parim. Ja lõpuks saab Marko teada, kuidas käiakse merel siis, kui unistuseks polegi silmapiir, vaid hoopis teadmised merepõhja kohta.

“Jälg” astub sedakorda Saaremaale, et uurida, kuidas saarlased mandrieestlastele vesiviljeledes ning sinimajandades juba praegu, tulevikust rääkimata silmad ette teevad. Saatejuhid Marko Matvere ja Heidi Hanso uurivad, mis asi on nutikas meri. Lisaks saame teada, kuidas panna enda kasuks tööle veealused robotid, roheline elekter ja kuidas karbikasvatus toetab kalakasvatust ning kuidas kalakasvatus toetab kohalikku.

Täna kõlgume looduse ja inimtegevuse piiridel. Heidi uurib lähedalt ökodukti hingeelu, mis aitab loomad üle ohtliku liiklussagina seal, kus inimesed oma tegevusega neile uusi piire loovad. Samuti saab ta teada, milliseid piire testib digiajastu prügi ja kuidas üks tehnoloogiaettevõte sellega hakkama peaks saama. Marko jõuab aga taas mere piirile, seekord Pakri pankrannikul.